Confido üldarst: vitamiinivaegus võib endast märku anda väga erinevatel viisidel.

Meie keha vajab vitamiine ja mineraale erinevate organismi füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Enamasti on tegemist ühenditega, mida organism ise sünteesida ei suuda ning need tuleb hankida väljastpoolt – toidust või toidulisanditest. Confido Kiirkliiniku üldarst dr Anne Must kirjeldab, millised sümptomid võivad viidata vitamiinivaegusele ning mida tuleks teha, kui vitamiinivaegus on tekkinud.

„Tänapäeval on meie toidulaud kaugel tasakaalust, mida organism tegelikult vajab. Kõrge energiasisaldusega, aga mikrotoitainetevaene „rämpstoit“ ja ühekülgne menüü on põhilised eeldused mitmete toitainevaeguste (sh mineraalainete vaeguste) tekkeks. Kui inimene toitub ebaregulaarselt, tarbib sageli kiirtoitu või poolfabrikaate, kujuneb tal varem või hiljem välja mõni mikrotoitainevaegusest tingitud tervisehäda,“ selgitab dr Must.

Mõned toiduained viivad kehast ka vitamiine ja mineraale välja. „Osad taimsed ühendid – näiteks täisteratoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes sisalduvad fütohapped – seovad rauda, kaltsiumi ja tsinki ja vähendavad sel viisil nende biosaadavust,“ räägib dr Must.

Täistaimetoitluse valinud inimesed peaksid arvestama, et vegandieeti järgides võib aja jooksul kujuneda vitamiin B12 defitsiit. „Vitamiin B12 leidub looduslikul kujul ainult loomsetes toiduainetes, seetõttu on B12 üks toidulisanditest, mida veganid peaksid kindlasti toidulisandina juurde võtma. B12 defitsiit häirib tugevalt närvisüsteemi toimimist, samuti vereloomet,“ hoiatab dr Must.

Selleks, et vitamiinipuudust ei tekiks, peaks just kevadeti tähelepanelik olema, et organism saaks piisavalt värsketes taimeosades sisalduvaid vitamiine, nagu foolhape ja C-vitamiin – kas siis võimalikult kemikaalivabalt kasvatatud importviljadega või kvaliteetsete vitamiini-mineraalipreparaatidega. Lihtne rusikareegel on, et iga eestimaalane peaks r-tähte sisaldavatel kalendrikuudel (ehk siis septembrist aprillini) tarvitama D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või D-vitamiini preparaate.

Organism annab vitamiini või mineraalaine puudusest sulle märku

„Kõige sagedamini kirjeldatakse väsimust, jõuetust, närvilisust, ebamääraseid valusid, unehäireid. Kaebused varieeruvad seinast seina,“ kommenteerib dr Must. „Mõnikord kurdavad patsiendid hoopis kontrollimatut söögiisu – pidevalt tahaks „midagi head“. Ka see võib olla märk sellest, et organism annab märku mõne vitamiini või mineraalaine puudusest, lootuses, et mõni söödud toitudest vajalikku ainet sisaldab.“

„Tihti ei taipa meedik küsida või patsient ise rääkida oma dieedist, kust võib nappida mõnda olulist mikrotoitainet, mille defitsiidi tõttu on organismi toimimine oluliselt häiritud. Vahel ravitakse sümptomeid, otsimata kaebuste tegelikku põhjust,“ kirjeldab dr Must.

Kõige sagedamini näeb Eesti arst oma praktikas vähesest päikesest tingitud D-vitamiini defitsiiti, rauavaegust ning foolhappe ehk vitamiin B9 defitsiiti. „Rauapuudus võib väljenduda kahvatu jume, jõuetuse, koormustaluvuse langusena, aga ka südamepekslemise, külmakartlikkuse, juuste hõrenemise, närvilisuse, ärevuse, unehäirete või rahutute jalgade sündroomina,“ selgitab dr Must.

„Tsingivaegus võib põhjustada küünte haprust, nahaprobleeme, haavade paranemise aeglustumist, aga ka vastuvõtlikkust külmetushaigustele. Muuhulgas on oletatud, et lastel võib tsingivaeguse väljenduseks olla isutus või valiv toitumine – tsingidefitsiit häirib maitse- ja lõhnaretseptorite toimimist, seetõttu võib oletada, et tsingivaeguses lapsed ei tunne hästi erinevaid maitseid ja eelistavad seetõttu tugevalt magusat (maiustused) või soolast (krõpsud, friikartulid) toitu,“ kommenteerib dr Must.

Vitamiinipuudust saab diagnoosida vereanalüüsiga

Soodsaim, kuid ka aeganõudvaim, on toitumispäeviku pidamine ja selle alusel oma dieedi toitainesisalduse väljarehkendamine. „Päeviku põhjal toitainevarude hindamise miinus on see, et meil pole võimalik saada infot imendumise kohta – inimene võib küll tarbida tervislikku toitu, ent kui tervist kahjustava elustiili, tarvitatava ravimi või kaasuva haiguse tõttu on mikrotoitaine imendumine häiritud, siis ei pruugi sissesöödud vitamiin soolestikust mujale organismi jõudagi,“ selgitab dr Must.

Usaldusväärsem meetod vitamiinide ja mineraalide taseme mõõtmiseks organismis on vereanalüüs.

Korrigeerida toitumist või süüa vitamiine?

Diagnoositud vitamiinipuuduse leevendamiseks on alati võimalik korrigeerida oma dieeti pidades vajadusel nõu arsti, õe, proviisori või toitumisnõustajaga. Mõnikord on otstarbekas läbida vitamiinikuur toidulisanditega. Alati aga ei pruugi kõige optimaalsemaks valikuks olla suvaline multivitamiin supermarketi riiulilt. „Multivitamiinisegud ei pruugi arvesse võtta vanuse, haiguse, raseduse vms eritingimustega kaasnevaid suurenenud mikrotoitainevajadusi. Multivitamiini tarvitades peab inimene silmas pidama, et mõnda tema jaoks vajalikku mikrotoitainet ei pruugi antud komplektis üldsegi olla, või on seda tema jaoks liiga väikeses annuses, samas mõnda teist ainet jällegi üleliia palju,“ hoiatab dr Must.

Mikrotoitainete üleannustamine võib vahel olla sama kahjulik, kui nende puudus. Seetõttu oleks professionaalne toitumiskonsultatsioon ja vajadusel eelnevad vereanalüüsid enne vitamiinasendusravi alustamist igati omal kohal.

Nautica keskuses on arstid ja õed mugavalt Sinu lähedal.
Confido Kiirkliinik asub 1. korrusel ning on avatud E–P.